Kokkame koos!
Naudingualtid inimesed on niisama laua taga istumisest tüdinud ja tahavad ise põlle jahuseks teha. Ateljee-restoran Köök on selline tore asutus, mis kutsub sööjad otse pliidi äärde ehk sõna otseses mõttes restorani köögipoolele.
Peenemates perekondades köögis ei sööda – nii võis see ju vabariigi ajal olla. Nagu paljude asjadega siin ilmas, ei pea ka see tõde tänapäeval enam paika. Võtame või Tallinna vanalinnas paikneva Köögi – kogu restoran Köök ongi üks suur köök. Tänavalt sinna sisse astuda ei saagi, tuleb end kõigepealt kas veebis või telefoni teel ära möllida. See nüanss lisab omamoodi võlu – vaja plaanid pikemalt ette teha, tosin sõpra kokku ajada ja menüü paika panna. Saab ka teistmoodi, st et Köögi väljakuulutatud kokkamisõhtutele kogunevad (kont)võõrad inimesed, mis on omamoodi võimalus uusi tutvusi sobitada.
Südamega koht
Tean omast käest, kui piinav oli kunagi ema käsul pliidi ääres passida ja supilt vahtu korjata. Ei mingit sära ega glamuuri. Õnneks inimene areneb, suhtumine muutub, ning endisest tüütust köögikohustusest on kasvanud respekt hea toidu vastu ja sisemine vajadus seda naudingut ise luua. Seda enam on Köögis vabatahtlikus köögitoimkonnas olemine väärtus omaette – vägesid juhatab ju meister, kellelt on, mida õppida. Kohta iseloomustab vabadus ja sundimatus. See, et kokkaja on sinna oodatud, saab selgeks juba uksel – tema sissekutsumise nimel on vaeva
nähtud. Vanalinnale omaselt võlvlagede ja paksuseinaliste ruumide sisekujundus on lahendatud tagasihoidliku, ent luksusliku elegantsiga. Maitsekalt kõrvuti on minevik ja tänapäev. Igal alal sujub töö paremini siis, kui abiks on õiged riistad. Köögi köögis on kõik vajalik olemas ja mis peaasi, paigutatud käe-jala juurde. Põhimõtteliselt seisadki paaril ruutmeetril ja kausidlabidad– visplid on kas selja taga riiulil, põlve ees sahtlis või pea kohal konksu otsas. Selline tõeliselt toimiv ruumilahendus ja asjadepaigutus väärib järeletegemist.
Ja veel – iga töö jaoks on oma vidin, mis hõlbustab lõpptulemuseni jõudmist. Seega pärast üht sellist kokandusõhtut on lihtne jõuluvanale kingisoovi esitada (näiteks korduvkasutatav silikoonist ahjuplaadikate või sakilise servaga ketaslõikur).
Meistrid ja õpipoisid
Jah, kuskil suurköögis käib kindlasti rassimine. Köögis seevastu ootab esmalt kätepesu, põll (tunnistage ausalt, kas teie majapidamises leidub selline asi?) ja siis veinipokaal hoolikalt valitud keelekastega. On neid, kes pokaali eriti käest ei pane ja peamiselt vaid kiikavad kööki. Aga suurem jagu eelistab kaasa lüüa (mis otse loomulikult ei sega ka neil veini nautimast). Meie menüüs olid kõrvitsatäidisega ravioolid, mereahvenafilee pastinaagipüreega ning söömaaja krooniks šokolaadikook küpsetatud ahjufenkoliga. Vägesid juhatab Köögi inglasest peakokk Tim Bramich, kes annab traditsioonilistele retseptidele moodsa puudutuse. Imetlust väärib Timi võime olla korraga kõikjal, tegeleda samal ajal mitme asjaga ja jääda seejuures täiesti rahulikuks. Ega Tim üksi toidutegusid tee. Köögi meeskonnas on hulk erioskustega kokki ja joogispetsialiste. Meie õhtu aitas hubaseks ja muretuks muuta Ingrem Raidjõe, kelle tähelepanelikkus ja siiras hoolitsus jättis sooja tunde.
Köök on koht, kus avastada enda ja toidu kohta midagi uut. Kui mitte rohkem, siis vähemalt seda, et naudinguks pole palju vaja – võta vaid aega
ning tunne rõõmu isetegemisest ja heast seltskonnast.
Tekst: Triina Tamme
Fotod: Rasmus Jurkatam
